Elukaaslane

        Ma tõesti ei jaksanud täna tööle minna. Mõte, et ma pean istuma oma toolikesel kaheksa tundi tõesti ei meelitanud mind voodist välja tulema. Eriti arvestades kõigega, mis on viimasel ajal juhtunud. Otsustasin kirjutada juhatajale, et olen haige ja võtsin ta uuesti kaissu. Silmad kinni, teda hoides oli viimane asi, mis mind maa peal hoidis. Ta on siiski lihtsalt laip.
        Kõik algas kuid tagasi, võibolla isegi aastaid, kui minu mees hakkas uusi unerohtusid võtma ja vajus minutipealt magama. Jõudsin alati koju hiljem, kuna töötan öövahetuses. Siis ta juba magas. Ei mingeid headöö soovimisi, õhtuseid jutuajamisi, rutiinset seksi - ta lihtsalt magas seal. Võib öelda, et mingil hetkel muutusid meie eraelud klappimatuks. Vaikselt oli muutunud asi lihtsalt selles, et meil oli mingi staatus ja vahepeal nägime üksteist. Nädalad muutusid kuudeks ja sealt veel kauem, üksildus tuli peale. Ühel õhtul siis veidike erutamas tujus otsustasin ta kasvõi peksta sellest unest välja. Alguses proovisin kiusata teda ja silitada, aga see ei mõjunud. Õrnalt raputades tekkis juba väikene hirm, mis muutus täis paanikaks, kui sain aru, et ta ei hinganudki enam. Ma ei märganudki, et mu abikaasa oli mu kõrval ära surnud. Sealtmaalt oleksin pidanud kutusma kiirabi...aga ma lükkasin selle aga veidikene edasi, sest arvatavasti oli see ju viimane kord, kui ma näen teda. Ma tõstsin ta külma käe enda ümber ja surusin silmad kinni. Tol õhtul ma magasin nagu beebi. Mõtlesin siis, et kutsun lõunal ärgates kiirabi aga jube kiire oli ja jooksin otse tööle. Seal ei saanud ma üldsegi keskenduda, mõte oli ainult selle peal, mis ma temaga teen. Koju jõudes, uskuge või mitte, olin ma nii väsinud, et unustasin, et ta oli surnud ja pugesin otse voodisse. Alles hiljem tuli meelde, et mu kõrval oli laip. See mõte sugugi ei hirmutanud mind. Ma olin alati huvitatud sellistest asjadest, noorest peale juba. Kohe tuli meelde legend, et veri hakkab lagunedes minema allapoole, ja esimestel päevadel on surnul erektsioon - ma lihtsalt pidin seda kontrollima. Üks asi viis teiseni ja järsku olingi üle poole aasta jälle oma mehega voodis nii, et kumbki meist polnud väsinud. See oli parim seks meie terve kooselu jooksul.
        Võtsin ta jäigad käed enda ümber ja jäin magama, lõunal pidin siiski varem tööle jõudma.