Naine kõnnib edasi tagasi köögis ja ohkab. Ta paneb keedukannu tööle, et läbi tegevuse rahuneda. Veekeetja teeb alguses aeglaselt klõk-klõk ja edasi aina kiiremini. Naise kõrval on aken, mille peale langevad veepiisad tilk-tilk. Mees magamistoas norskab krhrrr nagu basskõlar. Tütarlaps võtab kraanikausi kohal olevast kapist klaasi ning hakkab nimetissõrmega selle peal ringe tegema. Kõlab kurb viis. Vihma sajab aina vähem, tempo siiski tõuseb. Vesi keedukannus juba keeb ning aina sagedamini hõikab prap-prab-prap ta vahele. Naine surub näpuga klaasile aina tugevamini ning volüüm tõuseb. Tempo tõuseb veelgi, ta hakkas jalaga toksima vastu toolijalga. Isegi van Beethoven ei julgenud sellises tempos tegutseda. Naine ohatab ehk suur refrään enne accelerandot. Vesi on valmis. Kallab klaasi glug-glug-glug. A témpo on tagasi, aga mitte kauaks, sest anum mahutab aina vähem. Vihm lõppeb aknapeal drummimängu ning mees ärkab aga pisarad võtavad üle, tehes tõmm-tõmm vastu põrandat. Mees jääb magama. Naine asetab teepaki anumasse, rikkudes kõik ära. Klaas lendab soojast temperatuurist kildudest.
Elu läheb edasi tempo primo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar