Ma olen esimest korda pulmas ja viimast korda kah! Ei ole mul siin midagi teha... Ei ole siin minu sõpru, mänguasju, siin ei saa multikaid ka vaadata.. Toit maitseb ka imelikult, kõik aina hõiskavad kibe ja kibe, minuarust just liiga mage. Ausalt, siin peab leiduma mingit tegevust. Proovisin saiakestest teha väiksed mehikesi aga memm võttis ära ja ütles, et ei mängi toiduga.Jumal hoidku! Ma ei mängikski, kui oleks siin midagi teha. Ma küsiks emmelt, aga ta on issiga kaugel keskel, koguaeg musitavad. Jube valju mees koguaeg teeb siili ja rebasega nalju aga neist küll aru ei saa. Haava peal soolana ütleb ta enne igat nalja, et laste kõrvad peab kinni katma.
Enne kui õhtujuht lõpetab saab oma nalja lõpetada käib kõva pauk. Mis see nüüd on? Võõrad mehed lähenevad emmele nagu teaksid teda. Võtavad üllesse äikesekiirusel ja annavad jalgadele tuld. Kuhu nad jooksevad?
“Daamid ja härrad, tundub, et kohale jõudsid pruudivargad, teeme otsingupausi ja loodetavasti saame jätkata Tammide pulmadega.”
Paremat kätt istuv memm püüab mu tähelepanu mind surkides ja ütleb “Mine ja vaata, kas sina leiad emme üles?”. Just, seda mul oligi vaja, minust saab selle naljaka kõneviisiga mees telekast! Ronin külaliste jalgevahelt mööda ja minu ette satub uks, kuhu mu issi keelas mul minna. Mul on tunne, et seal elab lohe, miks muidu mu isa nii keelaks mul sinna minna. Hirmsasti köhima ajab, siit on kindlasti draakon mööda käinud. Või vanaisa, ta lõhnab samamoodi.
Trepist ülesse minnes tuleb vastu peaaegu üleni valge tuba. Kas see on taevas? Ei..See on vist köök. Lähen kokatädi juurde ja ütlen "äitäh toidu eest" (kuigi mulle see ei maitsenud). Kasvataja ütles alati, et peab tänama kokatädi. Tema sõbrad kööginurgas võtavad vist endale koju kaasa juua. Neil on vist väga suur pere, et nad nii palju peavad kaasa võtma.
“Mis sa last siia sisse lasid, ütleb veel välja kellelegi,” pajatas järsku noorem neist.
“Ah, mis sa nüüd, las ta pigem annab käe meile,” podises eelmist aitav kokatädi. “Ei saa!” ütlesin mina vahele ,”mul on vaja oma ema leida.”, nagu kangelane liigun köögist välja trepist üles, järgmise ukse juurde. Mul pole aega ega viitsimist, et tassida jooke.
Jõuan treppidel viimasele korrusele. Tagant tuleb veel köögisumin ja pudelite kolin. Terve korruse peale on ainult üks kinnine uks. Läbi ukse on kuulda midagi, mida saab kuuldes kirjeldada ainult õudusfilmina. Tuppa sisse minnes on tunda sooja õhku. Pilk vasemale ja... Emme maadleb pätiga. Ta ei ole selles eriti hea... “Emme!”
(noor)Urmas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar